К основному контенту

A BAN ON DRM teema 6


A BAN ON DRM teema 6

I HATE DENUVO

Mis on Denuvo?

Denuvo on DRM-i lahendus mängude arendajatele. Nad saavad Denuvo litsentsida ja selle oma arvutimängudesse integreerida. Kui nad seda teevad, pakub Denuvo tarkvara piraatlusevastast kaitset.

Miks ma vihkan Denuvo?

  1. Mul on legaalsed ostetud mõned mängud milliseid enam ei tööta ainult Denuvo DRM pärast. Ma paen kuidagi alla laadima mängu versioon mis mul on juba füüsiliselt ostetud kus ei ole Denuvo.
  2. Denuvo mõjutab jõudlust: Ma ise testisin samal masinal mängud kus Denuvo peal ja ilma. Subjektiivselt saan öelda, et ilma mäng töötab alati parem ja kiirem.

Ma olen nõus, et arendajad tahavad kaitsta oma toode aga kui see kaitsmine mõjutab rohkem mitte need, kes piraatversiooni kasutab, vaid neid, kes selle ausalt ostsid, pole see õige.

 Ma olen väga nõus kõigi kavandatud muudatusega  The Case for Copyright Reform raamatust, eriti  „A BAN ON DRM“ punktiga.



Комментарии

Популярные сообщения из этого блога

COPYLEFT

COPYLEFT Autoriõigused eksisteerivad selleks, et kaitsta autoreid nende intellektuaalomandi loata kopeerimise või müümise eest. Autoriõigus tähendab, et selliseid toiminguid võib läbi viia ainult autori loal. Copyleft seevastu sätestab tarkvara muutmise ja levitamise reeglid, tingimusel et see jääb vaba tarkvaraks. FREE SOFTWARE FOUNDATION COPYLEFT LITSENTSID: 1.     LGPL – Lesser General Public License   LGPL on loodud kompromissina GNU üldise avaliku litsentsi (GPL) range litsentsi ja muude litsentside, näiteks BSD ja MIT vahel. Pealkirjas olev sõna “Lesser” viitab sellele, et LGPL ei taga lõpptarbijale täielikku vabadust tarkvara kasutada, nagu nad soovivad, see tagab muudatuste vabaduse nende komponentide jaoks, mis on LGPL-i all, kuid mitte litsenseeritud komponentide jaoks.   2.     FDL – Free Documentation License   Kui teose autor või selle autoriõiguse valdaja avaldab teose selle litsentsi alusel, pakub ta sellega kõigile selle teose jaoks laialdasi õi

Positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis

Võin tuua Maksu- ja tolliamet  halva ja hea kasutatavuse näitena. Aastaid on seda veebiressurssi kasutatud tuludeklaratsioonide esitamiseks. Igal aastal oli see tõeline  takistus.   Midagi polnud selget, navigeerimine saidil on kohutav,  rääkimata  disainist. Tunne oli, et kasutasid mingit iidset tehnoloogiat. On raske ette kujutada, kuidas inimesed, kes kasutavad vähe arvutit, peaksid sellega hakkama saama. Ühesõnaga kohutav. Inseneridega inseneeridele  loodud kujundus ja kasutajaliides, ilma tegelike kasutajate testideta. Viimase kahe aasta jooksul on kõik muutunud paremaks. Kujundus on muutunud kenaks. Kõik elemendid on paigas. Kui teil on vaja midagi leida, kõik asjad on seal kus seda eeldakse. Kogu tulumaksudeklaratsiooni esitamise protsess ei võtnud aega rohkem kui kümme minutit ja kogu info oli kohe selge ning ükski küsimus ei tekkinud. See on hea näide, kuidas hästi kavandatud kasutajaliides aitab teie aega ja vaeva säästa.

IT-turvariskid

Nõrgim lüli on inimene Mõnikord võivad töötajad võtta küberturvalisuse nõudeid liiga kergekäeliselt, põhjustades dramaatilisi tagajärgi nende organisatsioonide jaoks, kelle heaks nad töötavad. Hiljutises WannaCry lunavaraprogrammis oli inimfaktoril suur roll kogu maailma ettevõtete haavatavaks muutmisel. Kaks kuud pärast avaldatud turvaaukude parandamist Microsofti uue värskendusega polnud paljud ettevõtted kogu maailmas ikka veel oma süsteeme värskendanud. Järgnes mitu juhtumit - nõrgim lüli oli muu kui IT-personal: näiteks kohaliku administraatori õigustega töötajad, kes keelasid turvalahendused oma arvutites ja lasid nakkusel oma arvutist kogu ettevõtte võrku levida. Ettevõteted tunnistavad, et töötajad on nende suurim IT-turvalisuse nõrkus, sest nende hooletu tegevus seab ohtu ettevõtte IT-turbe strateegia. Kõige suuremad küberturvalisuse hirmu on seotud inimtegurite ja töötajate käitumisega. Töötajad, jagavad sobimatuid andmeid mobiilseadmete kaudu, mobiilsete seadmete